Karksi vald asub Sakala kõrgustiku lõunaosas, valla territooriumil asub ka Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi (145 m).

Karksi valla territooriumist ~300 ha on järvede all. Suuremad nendest Mäeküla järv (61,7 ha), Karksi-Nuia paisjärv (26,1 ha), Ainja järv (22,4 ha), Kassepa (Nuuda) paisjärv (13,9 ha). Aastate jooksul on Karksi-Nuia ja Ainja paisjärv välja kujunenud suuremateks puhke ja –ujumiskohtadeks.

Karksi valla keskkonnaressurssidest on olulisemad suhteliselt puhas loodus, metsaderohke maastik, keskmisest viljakamad põllud ja arvukad veekogud. Viimaseid võime kohata esmajoones valla vaheldusrikkaima maastikuga Sakala kõrgustiku lõunaosas. Karksi vallas on üks tööstuslikult kasutatav turbaraba. Seda Ärikülas asuvat 74-hektarilise tootmispinnaga Lannu turbaraba kasutab AS Matork.

Karksi vallas kaevandatakse kruusa. Viljandi Teedevalitsusel on seal Mäeküla kruusakarjäär aktiivse varuga 1,35 miljonit m³. Karksi metskonnal on samas Küti karjäär aktiivse varuga 87 tuhat m³. Mõlemad kasutavad kruusa piirkonna teede korrashoidmiseks; tööstuslikuks kasutamiseks need varud ei sobi. Aastane arvestuslik tootmismaht on 20-30 tuhat kuupmeetrit, mis moodustab ligikaudu 8- 10% Viljandimaa tootmismahust.

Metsa kasvab Karksi vallas  17 242 hektaril, mis moodustab 55 % valla territooriumist.

Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu, Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad.

Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli park ning elupuud, Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu, Nava künnapuud ning Iivakivi rändrahn.
Suuremad looduslikud järved on Veisjärv, Ruhijärv ja Mäeküla järv; suuremad paisjärved Karksi-Nuia, Kassepa ja Ainja.

Täiendavat analüüsi nõuab piirkonnas Viljandi maakonna planeeringus käsitletud kompensatsioonialade võrgustiku väljaarendamine. Kompensatsioonialade võrgustik koosneb looduslikult ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikest elupaikadest (sood, metsad, järved, looduslikud rohumaad) ja neid ühendavatest koridoridest, milleks võivad olla jõeorud ja lammialad, aga samuti omavahel ühendatud metsaosad ja metsasaared. Kompensatsioonialade võrgustikku võiksid Karksi vallast kuuluda:

• Lilli metsade ja rabade piirkond.
• Veisjärve - Mäeküla piirkond

Mõeldav on ka looduse õppe- ja matkaradade rajamine esmajoones Karksi-Nuia ümbruses (Karksi maastikukaitsealal). Lilli piirkonnas asuvale Teringi maastikukaitsealale on rajatud matkarajad.