Uudised

Karksi Murraku õpiku esitlus toimub  neljapäeval 16. Mail kell 15.00
August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis.

Koostaja Meila Israel on kirjutanud „Karksi murraku õpik“ on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad anda oma panuse selle väikese keelekillu säilitamiseks. Neile, kes tahavad tundma õppida Karksi murrakut, tema seaduspärasusi ja erisusi. Neile, kel on tahe oma mõtteid selles murrakus kirja panna või uhkusega õigesti rääkida.Õpik annab teoreetilise ülevaate Karksi murraku grammatikast ja vastab põhikoolis kehtivale eesti keele ainekavale.

Õpik on koostatud Salme Tanningu raamatu „Karksi murrak“ põhjal, mis valmis 2004. aastal Eesti Keele Instituudi poolt. Raamat „Karksi murrak“ on sündinud 1953. aastal ilmunud Salme Tanningu kandidaadiväitekirja käsikirjast.

Mulgi keele oskajad Maakonniti

Mulgi keele oskajad Mulgi valdades

Karksi vallas on võimalik valida kuue erineva talgukoha vahel. Talgud toimuvad Karksi-Nuias, Ärikülas, Lillis, Karksis ja Tuhalaanes. Vali endale meelepärane talgukoht ja tule löö kaasa.

Rohkem informatsiooni talgute kohta www.teemeara.ee

30. aprillil toob Euroopa kodanike aasta raames Euroopa Parlamendi
saadik Tunne Kelam Viljandimaa inimestele lähemale teadmist paralamendi
tööst ning selgitab Euroopa Liidu tegevusi ja plaane aastani 2020.

Tunne Kelami Viljandimaa visiit algab kell 10.45 kohtumisega Karksi-Nuias AS
Textuur juhataja Argo Jõgiga. Selle järel annab parlamendisaadik
ühiskonnaõpetuse tunni August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis. Pealelõunal
peab Tunne Kelam ettekande Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vanemate kogule
Paistu rahvamajas ning kohtub maavanem Lembit Kruusega.

Euroopa kodanike aasta 2013 on pühendatud ELi kodakondsusega kaasnevatele
õigustele. Selle aasta jooksul toimuvate kohtumiste ja konverentside käigus
innustavad parlamendisaadikud dialoogi pidama valitsussektori,
kodanikuühiskonna ja ettevõtluse tasandite vahel, et nende õiguste üle aru
pidada. Soovitakse välja kujundada visioon, milline peaks EL olema 2020.
aastal.

Euroopa kodanike aasta eesmärk on aidata liidu kodanikel hõlpsamini kasutada
oma õigust vabalt liikuda ja elada ELis, tagades neile lihtsa juurdepääsu
nende õigusi käsitlevale infole. Selle aasta eesmärk on eelkõige: suurendada
kodanike teadlikkust oma õigusest vabalt elada mis tahes Euroopa Liidu
riigis;
suurendada kodanike teadlikkust sellest, millist kasu toovad neile ELi
õigused ja poliitika ning innustada neid aktiivselt osalema liidu poliitika
kujundamises;
hoogustada arutelu vaba liikumise õiguse mõju ja potentsiaali üle, eriti
ühtekuuluvuse tugevdamise ja inimeste omavahelise mõistmise seisukohast.

Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba kutsub kõiki Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohtlikest kohtadest oma kodumaakonnas!

Ohtlik koht võib olla nii puudulikult hooldatud spordi- kui mänguväljak, turvamata ujumiskoht, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid või ka näiteks tegevusetute noorte kogunemiskohad, alkoholi kuritarvitamine (kuritarvitamise paigad) jms.

Kogutud info aitab kohalikul omavalitsusel analüüsida olukorda ohutuse ja tervise aspektist ning planeerida tegevusi elanike turvalisuse tagamiseks.

2,5 aasta jooksul on Viljandimaa elanikud teada andnud rohkem kui 300-st ohukohast üle maakonna.

Suurim hulk ohukoha teateid on seotud liiklusega, enamasti valmistab inimestele muret liikluskultuur ja teede ning tänavate halb olukord.

Teisele kohale on ohukoha teadetes vägivald. Märgitakse ära noorte kogunemisi ning alkoholi tarbimist, lõhkumisi, varguseid ja füüsilist vägivalda. Arvukuselt kolmandana teatatakse haljastuse ja ehitistega seotud ohukohtadest. Peamiselt vanad lagunevad hooned, avatud kaevud, maa seest paistvad torud, aegunud mänguväljakute inventar jpm.

Väga paljud ohukohad on tänu laekunud infole tänaseks juba kõrvaldatud. Need, mis vajavad lahendamiseks suuremat investeeringut ootavad oma järge.

Kindlasti on aga veel palju vanu ning lisandunud uusi ohukohti, mis vajavad meie tähelepanu ja lahendust.

Selles saad just Sina Viljandimaa elanik meid aidata kui teatad ohtlikust kohast on-line ankeedi kaudu Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa kodulehel.

Õnnetused on välditavadmeid ümbritseva keskkonna ning inimeste käitumise (ümber) kujundamisega!

Kaitseliidu Sakala Malev korraldab 27.-28. aprillil sõjalis-sportliku võistluse „Sõduriproov 2013“. Võistlus algab 27. aprillil kell 10.00 ja lõppeb järgmisel päeval samal ajal. Lahingupaaride patrull-võistlus läbib Karksi valda, Tarvastu valda ja Paitsu valda. Võistluskoridor kulgeb suunal Lilli, Ainja, Sudiste, Muksi, Tuhalaane, Suuga, Sultsi, Loodi.

Kaitseliitlastest ja kaitseväelastest võistlejad liiguvad maastikul jalgsi. Võistlejate kohustusliku varustuse hulka kuuluvad kaitseväe vorm, lahingrakmed/seljakott ning automaat. Korraldajad võivad võistlusrajal reaalsema lahinguolukorra imiteerimiseks kasutada paukpadruneid, valgustusrakette jms v.a tiheasustusaladel. Võistlejatel on keelatud kontakteeruda kohalike elanikega ning siseneda majapidamiste läheduses olevatesse hoovidesse. Võistluse kontrollpunktid mis paiknevad eramaal, kooskõlastatakse maaomanikega.

Eile toimus juba traditsiooniks saanud Kitzbergi mäe jooks ja Jüripäevale pühendatud linnaorienteerumine.

Mäejooksul osales 12 naist ja 19 meest. Meestest oli kiireim Magnus Kase ajaga 0.58,3 korrates sellega raja rekordit, naistest võitis Gedly Tugi ajaga 1.30,3. Jüripäevale pühendatud linnaorienteerumises tuli võistkondadel külastada valla auraamatusse kantud isikute kodude juures olevaid kontrollpunkte. Orienteerumises osales kokku seitse võistkonda, kiireimaks osutus taaskord Kursi Koolkond koosseisus Kerti Einstein, Erki Maling, Eero Maling, Mikk Kask, Magnus Kase ja Aleksander Rahnel.

15-21 aprillini tähistati üle Eesti südamenädalat erinevate üritustega. Karksi vallas oli võimalik kilomeetrid kirja panna kolmes kontrollpunktis, seitsme päeva jooksul registreerus 132 naist ja 17 meest. Kokku läbiti kõndides ja joostes 870 kilomeetrit ning jalgrattaga 323 kilomeetrit. Kõigi kilomeetrite kirjapanijate vahel loositi välja kolm kinkekaarti, mille said Maarika Meier, Varje Tähe ja Annika Välja.

Karksi-Nuia Lasteaed korraldas tervisepäeva peredele ja lasteaia töötajatele. Üritusel osales 111 naist ja 54 meest.

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium viis läbi tervisepäeva, kus kogu koolipere, kokku 290 õpilast ja õpetajat, täitis läbitud kilomeetrite kohta tervisekaardi.

15.-21. aprillini kestval südamenädalal toimuvad Karksi-Nuias mitmed üritused.

Sel perioodil kella 7.00-23.00-ni on võimalik läbitud kilomeetreid (kõndimine, jalgrattasõit, jooksmine jne) iga päev kirja panna kolmes kontrollpunktis südamenädala reklaamiga vastaval tahvlil. Lehele tuleks märkida nimi, kellaaeg, tegevus ja läbitud kilomeetrid.

Kontrollpunktide asukohad:

1. Karksi kergliiklusega teel linnapiiril

2. Valga–Uulu maanteel Tõrva suunal linnapiiril

3. Terviserajal J. Kivistiku tänava lõpus. Vastutaja: Leo Liiber

18. aprillil algusega kell 17.00 toimub Karksi-Nuia lasteaia tervisematk koos lastevanematega lasteaiast J. Kivistiku tänava lõpus olevale terviserajale. Vastutaja: Kaire Sinimets.

August Kitzbergi nim Gümnaasiumi iga klass kogub tervisekilomeetreid südamenädalal 15.-19. aprillini terviserajal. Vastutaja: Kalli Laprik  

Südamenädala kokkuvõtete tegemine ja kinkekaartide loosimine on 22. aprillil kell 10.00 vallamajas.

Info telefonil 5191 1930.

Viljandi maavalitsuse teatel muutuvad alates tänasest, 15. aprillist mitme Lõuna-Viljandimaa bussiliini graafikud ja lühenevad reisiajad, sest sõiduteede olukord piirkonnas on viimastel aastatel paranenud.

Suuremad või väiksemad muudatused ootavad bussiliine number 17, 18, 49, 50 ja 67. Kõike neid teenindab osaühing Automen.

Graafikute uuendamisega korrigeerib maavalitsus kui maakonna bussiliikluse korraldaja busside peatustest väljumise aegu ning täpsustab sõiduplaane. Muudatused on tingitud eeskätt kaasaegsete busside kasutuselevõtmisest ja teede seisukorra paranemisest ning need arvestavad senisest enam bussi tegeliku sõiduajaga.

Liinide muudatused alates 15.04.2013:

Bussiliini nr 17 (Karksi-Nuia–Paistu–Ramsi–Viljandi) algusaeg ei muutu, kuid sõidugraafik muutub mõnevõrra kiiremaks ning vahepeatuste läbimise ajad nihkuvad kuni viie minuti võrra varasemaks. Buss jõuab Viljandisse varasemaga võrreldes viis minutit varem.

Liini nr 18 (Viljandi–Karksi-Nuia–Lilli) puhul jäävad samuti kõigi reiside algusajad samaks. Vahepeatuste läbimise ajad võivad mõne minuti võrra siia- või sinnapoole nihkuda ning lõpp-peatusesse jõudmise ajad muutuvad mõnel reisil senisest viis või kümme minutit varasemaks.

Liinil nr 49 (Viljandi–Õisu–Abja-Paluoja–Mõisaküla) muutub hommikul Viljandist Mõisakülla suunduva bussi väljumisaeg 10 minuti võrra hilisemaks ning alates 15. aprillist väljub see reis kell 10.40 (seni väljus kell 10.30). Samavõrra muutuvad hilisemaks ka kõik vahepeatuste läbimise ajad ning buss jõuab Mõisakülla kell 11.50 (seni jõudis kell 11.40).

Liini nr 50 (Viljandi–Karksi-Nuia–Abja-Paluoja) puhul muutub pärastlõunal Abja-Paluojalt Viljandi suunas väljuva reisi algusaeg 10 minuti võrra hilisemaks ning buss alustab sõitmist Abja...

Laupäeval, 13. aprillil tähistab tantsurühm "Sõlesepad" oma 45. sünnipäeva. Kontsert "Sõlesepad ja meie sõbrad"  algab kell 17 ning õhtu jätkub tantsuga.

Samanimeline on ka Helju Mikkeli loodud tants, mida tantsitakse ka seekord.

Nii arvukalt lauljaid, kui laupäevasel Viljandimaa kooride kevadpäeval tulemas on, pole kultuurikeskus varem võõrustanud. Koos antakse ühine kontsert, kus kõik kollektiivid esitavad kaks laulu, üks neist pärandkultuuriaastale mõeldes rahvalauluseade. Õhtu jätkub meeleolukalt ansambli  Boomer saatel tantsu vihtudes ning „vabal laval“ ennast näidates.

• Tarvastu segakoor „Üits Viis“, dirigendid Karin Taukar, Kristjan Õmblus, Tiina Lillepuu
• Võhma segakoor “Leelo“, dirigent Mait Reimann
• Karksi Valla Kultuurikeskuse naiskoor „Maimu“, dirigent Ivi-Heljo Harju
• Ingeri-Soome segakoor „SÄVEL“, dirigent Valli Pang
• EELK Viljandi Pauluse Koguduse segakoor, dirigent Külli Salumäe
• Abja Laulukoor, dirigent Tiiu Sommer
• Meeskoor „Sakala“, dirigendid Mareks Lobe ja Liisi Toomsalu
• Viljandi naiskoor „Eha“, dirigendid Esta ja Eda Kivisild
• Suure-Jaani segakoor „Ilmatar“, dirigent Riina Mankin
• Viljandi Kultuuriseltsi KOIT segakoor, dirigent Allar Jakobson
• Segakoor „Lehola“, dirigendid Agnes Kurg, Aita Tampere, Maret Mölder

Sündmust toetavad Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Karksi vald ja Karksi Valla Kultuurikeskus.

Lõuna Prefektuuri kodakondsus-ja migratsiooni büroo pakub kõigile Eesti kodanikele, kel ID-kaarti veel ei ole või see hakkab aeguma, võimalust taotleda seda lausa oma koduvallas.

ID-kaardi taotlust saab esitada 26. aprillil 2013 kell 10–12 Karksi vallamajas Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia II korruse koosolekute ruumis.

• üks värvifoto mõõtmetega 40x50 mm (foto tohib olla vana kuni 6 kuud, kindlasti ei sobi eelmise dokumendi foto);

• riigilõivu (24,28 €, alla 15aastased isikud, puudega isikud ja üldtingimustel vanaduspensioni ikka jõudnud isikud 6,39 €) tasumist tõendav dokument;

Võtke kindlasti kaasa kehtiv isikut tõendav dokument!

Riigilõivu palume tasuda eelnevalt internetipangas või postipangas.

Selgitus: märkige isiku nimi ja toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasuti (nt Mari Maasikas ID-kaardi taotlus).

Taotluse esitamiseks vallamajas palume kindlasti eelnevalt registreerida vallavalitsuse telefonil 435 5510 või e-postile vald@karksi.ee hiljemalt 12. aprilliks 2013.

Kontrollige aegsasti oma dokumentide kehtivusaega ning taotlege uus soovitavalt 6 kuud enne kehtivusaja lõppu. Isikutunnistus ehk ID-kaart on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa...

27. märtsil saab meie nüüdne iseseisvusaeg eelmisest pikemaks – Eesti priius põlistub. Eesti Vabariik on selleks päevaks katkematult kestnud üle 95 aasta, täpsemalt 34 730 päeva. Kuid vähem kui poole sellest ajast – kaks korda 7890 päeva – oleme olnud vabad. Oma praeguse vabaduse saime kätte veretult, olgugi et sellele oli eelnenud pikk ja ohvriterohke vastupanu.

Kutsume priiuse põlistumise päeval oma maa rahvast Eesti minevikku ja tulevikku mõtestama. Olgu see ennekõike enesessesüüvimise ja tänu väljendamise päev! Meie saavutatu ei pruugi olla kaugeltki küllaldane, ent isegi see, mis meil on, ei ole iseenesestmõistetav ega igaveseks antud. Oma olemasolu ja vabaduse nimel peame jätkuvalt pingutama.

Kutsume priiuse põlistumise päeval kuulatama kirikukellade helinat ja meenutama ning mälestama meie vabaduse eest langenuid. Kutsume liituma nendega, kes sel päeval laulavad riigihümni – laul on eesti rahvast alati ühendanud. Kutsume oma noori osalema selle päeva kirjandi-, joonistus- jm võistlustel, lööma kaasa mälumängudes ja muudes tegevustes, mis mõtestavad meie riiklust ja meie ajalugu – mis pühitsevad meie vabadust!

Heisakem 27. märtsi hommikul sinimustvalged lipud majadele ja autodele, kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas ja eelistagem neid värvitoone oma rõivastuses!

Kolmapäeval Riidajal peetud üldkoosolekul valis Mulgi Kultuuri Instituudi hindamiskomisjon Mulgimaa lipukonkursile laekunud tööde seast välja viis lipukavandit, mis pannakse rahvahääletusele.

Eelnevalt 11 Mulgimaa omavalitsuse lipueelistuste poolt moodustatud esiviisik avaldatakse ajalehes „Üitsainus Mulgimaa“, Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehel ja Mulgimaa omavalitsuste kodulehtedel.

Oma lemmikkavandi poolt hääletamiseks tuleb lipukavandi number saata Mulgi Kultuuri Instituudi e-posti aadressile instituut@mulgikultuur.ee või tavaposti aadressile Mulgi Kultuuri Instituut, Pärnu mnt 30A, 69403 Abja-Paluoja, märksõnaga „Lipu kavand“. Hääletamine kestab 15. aprillini 2013.

Mulgimaa lipukonkursile laekus 61 lipukavandit 31-lt esitajalt. Võidukavand kuulutatakse välja 19. aprillil VIII Mulgi konverentsil Heimtali mõisas.

Mulgi Kultuuri Instituut on 11 ajaloolise Mulgimaa omavalitsust ühendav organisatsioon, mille peamine eesmärk on mulgi kultuuri ja keele hoidmine, uurimine ja edendamine.

Teabepäev toimub koos info jagamise ja aruteludega 8.aprill 2013, kell 16:30-18:30 Viljandis Vabaduse plats 2, maavalitsuse suures saalis III korrusel.

1. "Miks ja kuidas renoveerida ning mis on senised tulemused"

- Kalle Virkus, Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetika ekspert

Teabepäeva korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi Maavalitsus

27. märts 2013 on priiuse põlistumise päev, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid. Samasugused verstapostid on ka kultuurimälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile Eestist eile ja täna. Tähistamaks seda erilist päeva, kutsub kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga 27. märtsil kõiki üksteisega mõõtu võtma harivas e-mälumängus. Mälumäng on retkeks ajamasinaga, panemaks proovile oma teadmised Eesti ajalooga seotud kultuurimälestiste ja nende lugude tundmises. Mälumänguga tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva.

Interaktiivne valikvastustega mälumäng toimub 27. märtsil 24 tunni jooksul aadressil malumang.postimees.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes oleks võimalik õige vastus välja nuputada. Igal küsimusel on 4 valikvastust, millest õige on vaid 1. Teadmisteproovis tuleb ette pildiülesandeid, kasutada saab geograafilisi teadmisi, abi võib olla nii koolis õpitust kui vanaemalt kuuldud lugudest. 

Osalejad
Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, asutused, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Mälumängu saab mängida nii Eestist kui ka mujalt! Et moodustada võistkond, peab ühest koolist osalema vähemalt 5 õpilast ning edukaim kool selgitatakse välja reastades koolide keskmised punktisummad. Sama kehtib teiste võistkondad...