Karksi küla

XIII sajandil, samaaegselt linnusega tekkis Karksisse ordumõis, mis hõlmas esialgu kogu Karksi ja Halliste kihelkonda.

Karksi mõis (Schloss Karkus) hakkas arenema pärast Liivi sõda, eriti pärast Põhjasõda. Mõisa keskuseks kujunes linnusest Kaks kilomeetrit kirdes paiknev teede ristumiskoht.

1747. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta mõisa Georg von Lievenile.

1795. aastal läks mõis Johann von Weidemeyeri omandusse.

1800-1919 kuulus mõis von Dunteni suguvõsale.

Mõis ehitati esimest korda esinduslikult välja XVIII sajandi teisel poolel von Lievenite ajal ning teist korda XIX sajandi esimesel poolel von Duntenite ajal. Ühekorruseline puidust barokne peahoone on hävinud. Vanast hoonestusest on alles ait (1840), metsahärra maja, sepikoda ja valitsejamaja, mis on L-kujulise põhiplaaniga kivihoone. Majas asuvad raamatukogu ja külamuuseum.