Lossi tänav, Karksi-Nuia
Külastamine etteteatamisega +372 5190 0073

Mõte ehitada endise ordulinnuse varemetesse kivikirik sündis 1773. Idee sai teoks ja kirik pühitseti 3. septembril 1778. aastal.

Tavaliselt saab kirikute järgi ilmakaari määrata. Reegliks on, et altariruum asub alati idas ja torn läänes. Et Karksi kiriku ehitusel püüti ära kasutada linnusemüüre, siis näitab selle kiriku torn lõunasuunda ja altariruum põhjasuunda. Kirik ehitati linnuse idamüüri äärde, järsu Karksi ürgoru nõlvale. Kõrvuti sattusid vana ja uus vundament ning ka ehitusalune pinnas oli ebastabiilne, hakkas torn varsti oru suunas ära vajuma.

Kiriku olulised remondid  1840. ja 1841. ning 1928. aastal ja 1994. aastal on seotud torniga. 1928. aastal oli torni kiviosa kalle 65 cm, 30 aastat hiljem oli see juba 85 cm ning 1994. aastal juba 125 cm.  Pärast kiriku restaureerimist, tornile uue kandva aluse tegemist ja tornikiivri vahetust 1994-1995 aastal on torni vajumine peatunud. Torni kõrgus on 33,5 m ja kalle 205 cm tsentrist lääne suunas.

Kirikul ei ole kooriruumi, altar paikneb ühelöövilise saali põhjaosas, kus pikihoonega liitub ka käärkamber. Kiriku barokse üldpildi loovad massiivne neljatahuline kivitorn puidust vahekupli ja kiivriga, samuti räästaga katus, karniisid ja kõrged kaaraknad lukukivi ja nurgaelementidega kaarraamistuses.

Orelirõdul on 16 apostleid kujutavat väärimaali 1770 aastast. Orel on pärit aastast 1847. Rokokoomotiividega hilisbarokne altar on valminud Riias Appelbaumi töökojas 1760.-1770. aastatel. Käärkambris asub barokne 17. sajandist pärit altarimaal "Kristus ristil". Orelimeistri Ernst Carl Kessleri firmas valmistatud oreli sai Karksi kirik endale 1847. aastal. See on üks väheseid selle firma säilinud pille.

Kiriku kohta on hulgaliselt vanapaganalugusid.