Vajaduspõhine peretoetus

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2015. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2015. aastal perekonna esimesele liikmele 329 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 164,5 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 98,7 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsetoetust saava lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:

  • perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri; või
  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.

Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Perekonna kohta saab esitada ainult ühe taotluse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

  • ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekute põhjal arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul.
 
Perekondade puhul, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus, kolme eelneva kuu sissetulekuid ei arvestata.

Kuhu pöörduda?

Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus.

Toetuse taotleja (ehk isik, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust), esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul.

Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla- või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul.

NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpetanud 16-aastane laps, võib taotluse esitamise korral septembrikuus otsuse tegemine võtta tavapärasest kauem aega, sest eelnevalt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta.

Valla- või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetus määramata, kui vajaduspõhise peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldutakse. 

Toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse ära perekonnaliikmete nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.

Kui perekond eelmisel kuul toimetulekutoetust ei saanud, siis tuleb avaldusele lisada ka dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust. 

Vaidlustamine

Valla- või linnavalitsuse tehtud otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale.

Kust saab täiendavat teavet?

Täiendavat teavet vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2015. aastal

  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 690,9 eurot (329+ 164,5 + 98,7 + 89,7 = 690,9). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 690,9 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 756,7 eurot (329 + 164,5 + 164,5 + 98,7 = 756,7). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 756,7 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 526,4 eurot (329 + 98,7 + 98,7 = 526,4). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 526,4 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 921,2 eurot (329 + 164,5 + 164,5 + 164,5 + 98,7 = 921,2). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 921,2 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.